Mis on kõrvavaik?

Kõrvavaigu ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus, omades nii seente- kui bakteritevastast toimet. Kõrvavaik seob tolmu ja teisi väikseid osakesi, takistades nende sattumist kõrva õrna siseossa.Kõrvavaiku toodavad sise- ja väliskõrva vahel olevas käigus väikesed erilist tüüpi higinäärmed ehk vaigunäärmed.

Normaalselt liigub kõrvavaik kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Mõnel inimesel tekib aga kõrvavaiku normaalsest rohkem. Sel juhul võib vaik kõrva kuhjuda, muutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi. Kõrvavaigu ummistus puudutab 2–6% elanikkonnast, kuid esineb sagedamini lastel (10% juhtudest) ja eakatel inimestel (57% juhtudest).
 

Kõrvavaigu ummistuse tekkepõhjused

Kõrvavaigu ummistus võib tekkida erinevatel põhjustel:

• kitsas (nt. lastel) või spetsiifilise kujuga kuulmekäik, mis aeglustab vaigu iseseisvat liikumist väljapoole
• kuulmekäigu mehaaniline puhastamine, näiteks vatitikuga 
• liigne vaigu moodustumine, mida kõrv ei suuda loomulikul teel kõrvaldada
• tolmune või ebahügieeniline töökeskkond ja pidev viibimine valjus müras
• kuuldeaparaadi, kõrvatroppide, nööp- või nuppkõrvaklappide  kasutamine
• muutused peale operatsiooni.

Kõrvavaigu ummistuse sümptomid:

• vähene või märkimisväärne kuulmise langus
• tunne, et kõrv on lukus 
• valu ühes või mõlemas kõrvas
• pidev vilin kõrvus
• pearinglus
• sügelus