Autor: Eve Rohtla
[email protected]
Ajakiri 60+, jaanuar 2014

Kui suurt hoolt vajab kuuldeaparaat?
Kuuldeaparaadid on tehtud suhteliselt hooldusvabad, tähtis on vältida protsessori veekahjustusi ja kuulari ummistumist vaiguga.

Kas kuuldeaparaati tuleb puhastada iga päev? Kuidas täpselt?
Kuuldeaparaadi igapäevane hooldus eeldab pärast kõrvast äravõtmist vajadusel kuivatamist, patarei kaas tuleks avada, et vältida selle asjatut tühjenemist. Tasub heita pilk peale kuulari osale ja kui see on vaigune, siis puhastada. Kui on tavaline silikoonist individuaalotsak, võib seda puhastada sooja veega. Ei tohi kasutada alkoholi baasil puhastusaineid, need teevad silikooni rabedaks.

Milliseid vahendeid kasutada kuuldeaparaadi hooldamiseks?
Saadaval on kuivatustabletid ja otsakute pesemiseks mõeldud puhastustabletid, mis on ka bakteri- ja seenevastase toimega.
Aparaadi väliseks puhastamiseks, eriti kui inimene viibib tolmuses või muus saastavas keskkonnas, sobib sama sarja harjakesega pulverisaator. Selleks, et otsaku torust kondensvett väljutada, on saadaval väike balloonike. Kui patsiendil on rohke vaigueritus, ekseem või veel hullem, krooniline keskkõrvapõletik, siis peab otsakut pidevalt jälgima, sest kapillaarjõud viivad eritise isegi kõrvatagusel aparaadil läbi otsaku aparaadi elektroonikani ja siis on remont vältimatu.
Kuivatustablette soovitame kasutada eriti neil kuuldeaparaadi kandjatel, kes palju higistavad või niiskes keskkonnas töötavad. Iseasi on kohleaarimplantaadi kasutajatega. Kui tavaline kuuldeaparaat võimendab helisid ja aitab seeläbi vaegkuuljal paremini kuulda, siis sisekõrva- ehk kohleaarimplantaat muundab helisignaalid elektrilisteks impulssideks, mis mõjutavad otse närvikiudusid. See on ainus aparaat maailmas, mis on suudetud funktsionaalselt ühendada närviga.
Kohleaarimplantaadi kasutajatel on soovitatav protsessorit kuivatada igal ööl spetsiaalses kuivatusahjus. Kuuldeaparaadi kasutajad võiksid piirduda hermeetilise topsikuga, kuhu ööseks kuuldeaparaat ja kuivatustablett asetada. Kuivatustableti tööiga on küllalt pikk, selle lõppedes muudab kuivatustablett värvi.

Kas kuuldeaparaadi võib ise tükkideks võtta ja selle sisu ära puhastada või peab selle tehniku kätte viima?
Puudub igasugune vajadus kuuldeaparaati tükkideks lammutada. Juhul kui midagi ei tööta, tuleb aparaat viia sinna, kust see osteti. Seal selgub, kas aparaat vajab puhastamist või mingi vea ilmnemisel remonti.

Kus kuuldeaparaate parandatakse ja hooldatakse?
Et aparaatide müügiga tegelevad paljud tervishoiuasutused ja erafirmad, siis kõige targem on viia oma kuuldeaparaat sinna, kust see osteti. Kuuldeaparaatide garantiiremont ja hooldus sõltuvad tootjast.

Kui palju remont maksab?
Garantiihooldus on tasuta. Edaspidine remonditasu sõltub veast ja sellest, kui palju tuleb detaile vahetada. Kõige sagedamini puruneb patarei kaas, selle vahetamine maksab 5–10 eurot.

Millega peaks kalli kuuldeaparaadi puhul arvestama, et see kauem kvaliteetselt töötaks? Millised on kahjulikud mõjud kuuldeaparaadile?
Põhiline, mida vältida tuleks, on aparaadi veekahjustus. Kui aparaat on vette kukkunud, siis tuleb kohe pärast veest välja võtmist eemaldada patarei, aparaat kuivatada ja viia hooldusesse.

Kuidas mõjutab kuuldeaparaadi tööd kõrvavaik?
Kõrvavaik takistab oluliselt kuuldeaparaadi tööd. Vaik võib ummistada nii kuulmekäigu kui kuuldeaparaadi kuulmekäiku mineva osa. See halvendab kuuldavust ja kõnest arusaadavust. Seetõttu on kuuldeaparaadi kasutajatel mõistlik käia üks-kaks korda aastas kõrvaarsti vastuvõtul. Seal saab üle vaadata nii kuulmekäigu seisukorra kui kuuldeaparaadi. Uued kuuldeaparaadid on programmeeritavad, seetõttu on aeg-ajalt mõistlik kuulmist kontrollida ja kuulmisteravuse muutuse järgi ka kuuldeaparaadi seadeid muuta.

Kui keeruline on kuuldeaparaadi patareide vahetamine? Kas seda saab ise teha?
See on imelihtne. Igal aparaadil on kindlat tüüpi patareid, mis täpselt sobivad patareipesasse. Patareisid ei ole võimalik asetada valepidi. Samuti ei saa kasutada sobimatus mõõdus patareisid – need lihtsalt ei mahu patareipesasse ja siis ei saa ka kaant sulgeda.

Kas on elektroonikaseadmeid, mis kuuldeaparaati mõjutavad?
Kuuldeaparaadiga ei ole mõistlik viibida tugeva magnetväljaga piirkonnas, näiteks magnettomograafis.

PATSIENDI LUGU

Lembitu lugu
Lembitu kuulmislangus saabus märkamatult ning raske on tagantjärele hinnata, millal kuulmine halvenes. Nii lapse kui täiskasvanuna põdes mees sageli kõrvapõletikku, mis algas nohust. Ühel hetkel avastas ta, et ei kuule enam käekella tiksumist. Iga väike kõrvapõletik võttis ära osa kuulmisest. Ta tunnistab, et küllap käitus ka ise hoolimatult, käies külmal ajal palja peaga ja sallita. Arsti juurde läks ta oma kuulmismurega alles hilises täiskasvanueas ja sai teada, et tema kuulmine vastab 60aastase inimese normaalsele tasemele. Aga selle vanuseni oli veel tükk maad minna.
Doktor Marek Metsmaa otsis Lembitu vea põhjust ning lähenes lahenduskeskselt. Ta soovitas mehel teha ninakoopa vaheseina ja kurgumandlite operatsiooni, et edaspidi ära hoida põletikke, ning aitas lahendada kogu probleemide jada, millega polnud varem tegeldud. Kuulmisaparaadi kasuks otsustas Lembit nelja aasta eest. Selleks ajaks oli tegelikult juba välja kujunenud oskus mõista teiste juttu ka suu pealt. Tänapäeva kuulmisaparaadid on tema sõnul juba head või isegi väga head. Aparaati soetades oli esialgu ta suurim unistus taas linnulaulu kuulata. Kuigi seda praegune aparaat veel ei võimalda, usub mees, et võib-olla suudab seda mõni järgnev aparaat.
Kuuldeaparaadita kuuleb Lembit juttu, kuid osa häälikuid võib sellest jutust kaduma minna. Lembitu kuulmine koos mõlemas kõrvas oleva aparaadiga on sama hea nagu neil, kel kuulmislangust pole. Kuuldeaparaat ei takista isegi kõrvaklappide kasutamist ega telefoniga rääkimist. Kui telefon on kõrva ääres, reguleerib aparaat end ise vaiksemaks. Segadus tekib siis, kui ruumis räägib korraga mitu inimest ja lisaks on seal veel taustahääled. Siis võib juhtuda, et ta kuuleb, kuid ei suuda eristada paljude kõnelejate seast üksiku rääkija kõnet. Sosinat ta ei kuule ning sosistaja suu pealt samal ajal infot ka lugeda ei saa. Vabal päeval annab ta kõrvadele aparaatidest puhkust ja siis pole midagi paremat tundest, mida tekitab töökojas mõne masina või mootori kallal nokitsemine.
Kui inimene saab esimese kuuldeaparaadi, siis sellega harjuda on Lembitu meelest üsna kohutav, sest aparaat täidab vaikusega harjunud kõrvad uuesti harjumatute helidega. Aparaadi kasutaja seisukohast on parem, kui enne isikliku kuuldeaparaadi soetamist, saab seda laenutada ja erinevaid mudeleid proovida. Ühe aparaadi kestvuseks loetakse neli aastat, seejärel võib abivajaja seda soodustingimustel uuesti taotleda, kuid vajadus osi vahetada võib tekkida juba varem. Lembit on seda teinud paar korda aastas. Alati peavad kaasas olema patareid, sest neid peab vahetama kord nädalas. See lihtne protsess võtab minuti ning on jõukohane nii lapsele kui vanemale inimesele.
Kuulmisaparaati oleks mõistlik suhtuda nagu igasse teise abivahendisse. Nagu prillid, mille kasutamisega oleme väga harjunud, annab ka kuuldeaparaat võimaluse oma võimeid paremini kasutada. Igal juhul on parem kuulda, kui mitte kuulda, teab Lembit kindlalt.
Annika Poldre